Mis on lugemine sinu jaoks? Kuidas on sinu suhted tehnoloogiaga? Kas on võimalik siduda lugemist ja tehnoloogiat?
Projektis osalevad koolid Pärnu Koidula gümnaasium 3a, 3b ja 3c klass; õp Tiiu Leibur,õp Rita Milova; Jõõpre põhikool õp Keiu Pruul.
2.Projekti kirjeldus, ehk tegevused klassis.Seoses lugemisaasta välja kuulutamisega otsustasime õpilastega uurida kuidas on lugemise ja tehnoloogia seisud meie klassis, meie kooli 3ndates klassides ja meie sõpradel Jõõpre põhikoolis. Meil on ees tasemetöö ning huvitav oleks teada saada, kuidas õpilased selleks on valmis ja valmistuvad.
Ennustustamine (wiki postitused, õpilane logib oma kasutajanimega ajaveebi ning postitab oma arvamuse) – missugused on õpilaste poolt ennustatavd tulemused;
Kokkuvõtete tegemine (klassi siseselt) – www.classtool.net ning vistutamine klassi kodulehele ning eraldi salvestamine .html failina, kasutamiseks Qomo tahvlil;
Eraldi analüüs – tehnoloogia kasutamine, info otsing internetis, õpetaja poolt loodud veebipõhiste õppematerjalide kasutamine õpilaste poolt;
Kokkuvõtted ning esitlus teemal – tehnoloogia mõju lugemisele
Analüüs ning kokkuvõtete tegemine ning ettekandmine (Venn diagramm/classtools.net) klassi siseselt;
Võrdlus –kas ja kuidas on õpilase lugemine ja tehnoloogia seotud (pos ja neg mõjud õppimisele);
Esitluste teemade jaotus (lugemine +, tehnoloogia igapäevane kasutus=diagramm, missugune on huvipakkuv raamat, oma lugemuse kriitiline hindamine jne);
Ettekandmine veebikonverentsina kahe kooli vahel (MSN);
Õpilaste eneseanalüüs ning kaasõpilase esitlusele hinnangu andmine;
Ettepanekud;
Õppekäik klassiti Pärnu Keskraamatukokku/Ranna raamatukokku (küsitlusest selgunud mitte raamatukogu külastajatele lugejakaardi organiseerimine);
Tulemuste kujutamine läbi koomiksite s. koomiksite raamatu koostamine (toondoo.com) – n.ö varjatud ettepanekud ning arvamused läbi koomiksikunsti
Kui tihti loed juturaamatut? - Vali sulle sobiv vastus
peaaegu iga päev
34
42%
iga päev
4
5%
1-2 korda nädalas
20
25%
1-2 korda kuus
13
16%
ei loe üldse
10
12%
People may select more than one checkbox, so percentages may add up to more than 100%.
Kuipalju kulutad aega teler vaatamiseks? - Vali sulle sobilik vastus
ei vaata
0
0%
kuni 1 tund
31
38%
2- 3tundi
40
49%
üle 4 tunni
2
2%
enamusvabast ajast
7
9%
People may select more than one checkbox, so percentages may add up to more than 100%.
Kui palju aega kulutad päevas arvutis olemisele? - Vali sulle sobilik vastus
ei ole arvutis
5
6%
kuni 1tund
46
57%
2- 3 tundi
23
28%
üle 4 tunni
2
2%
terve õhtu
5
6%
People may select more than one checkbox, so percentages may add up to more than 100%.
Kas sa laenutad raamatukogust raamatuid? - Vali sulle sobilik vastus
mitte kunagi
2
2%
mõnikord
49
60%
tihti
17
21%
väga tihti
14
17%
iga nädal
0
0%
People may select more than one checkbox, so percentages may add up to more than 100%.
Missugune raamat on huvitav?
Selline kus eiole väga vähe lehekülgi ja mida lugedestekib silme ette sellest jutust pilt.HuvitavRaamat. mis räägib loomadest.Lõbus, seiklusrikas, mõnikord ka kurb.seiklusrikas, põnevRaamat ongi huvitavSelline,kus on veidike seiklusi ja see peab olema õnneliku lõpuga.lõbus, huvitav ja lahenaljakas, lõbus, tark ja õnneliku lõpugaLahe raamatLoomadestmuinasjutudei oska öeldalihtsalt on huvitavhuvitav raamatraamat peab olema huvitavKarlson katuseltpõnev ja lõbussaab naljapõnev raamatkus on sõjast kirjutatudkus saab naljakus on midagi naljakat ja lõbusatpõnevad asjadhuvitav raamat on rohke kirjag...
Mida arvad lugemisest? - Vali sobilik vastus
lugeda on väga hea
38
46%
lugeda on hea
32
39%
lugeda on nii ja naa
9
11%
lugeda on halb
2
2%
lugeda on väga halb
1
1%
People may select more than one checkbox, so percentages may add up to more than 100%.
Miks sulle meeldib lugeda?
Raamatud on huvitavad.sest raamatus onpalju huvitavaid asju.Raamatud on huvitavad, saab nalja.Saab uusi elamusi ja targemaks.Raamatud on põnevad.Raamatuidon huvitav lugedaRaamatud on huvitavad.sest raamatud on põnevad ja naljakad.Need on põnevad-ma õpin sealt asju ja lugemistlihtsalt meeldibsest lugemine on huvitavsaab targemaks, et lugeda õigestimõned raamatud on vahvadsellepärast, etneed on huvitavadsaab tarka teadaraamatutest saab palju teadahuvitavad loodsaab targemaks ja lugeda on tore-ei meeldiraamatud on huvitavadpõnevad lood on huvitavadsest lugeda on väga huvitab.neid on lihtsalt va...
Miks sulle ei meeldi lugeda?
-----Mõni raamat on igav.---Mulle ei meeldi lugeda, sest mulle ei meeldi raamatud-silmadel on valus--vaheajal ei viitsi-osad raamatud on paksud---vastik, palju peab lugemaneed on igavad--------------ei teasestmulle ei meeldisest osad raamatud on paksud-sest lugemine on raskeosad raamatud on väga paksudosad raamatud on sellised, mida lugeda ei tahaksei meeldi kui raamat on igavnatuke väsitavma ei taha----siis kui õpetaja annab kohustusliku raamatu, see on alati igav. Kui laps valib ise omale raamatu,siis see meeldib talle,õnikord on igavmõned raamatud on igavadmõned raamatud on pikad, ei jõua...
Miks peab raamatuid lugema?
Sest raamatud arendavad mõtteviisi.Sest need on targad.Kui loed, siis saad targemaks.Saab targemaks, mõtlemisvõime areneb. arendab sõnavara.mulle meeldivad seiklused.Et targaks saada.Sest mõned raamatud on targadja sealt õpin uusi sõnu.et targemaks saadaet targaks saadaet saada targemakssaab palju huvitavat teadaarendab mõtlemistet saada targaksei teasaab uusi teadmisiet teada asjuet tarkust saada ja on mõnus lugedasaab uusi teadmisiet midagi uut teada saadaet saada targemakset targaks saada-nendes on palju tarkustet targaks saadaet targaks saada.siis saad targaks ja õpid paremini lugemaEt t
Nimeta oma lemmikraamatuid
Karlson katuseltKarupoeg Puhh, Noorpagana lood, Kunksmoor, Hans ja GreteRäägime krokodillisteioska öelda-Bullerby lapsedRasmuskoomiksidseiklusjutudmees, kes teadis ussisõnuseiklusjutudKardemoni linna rahvas ja röövlidKuninganna Annimeri, egiptus,lotteKadriKarlson katuseltKarlsson katuseltseiklusjutudseiklusjutudviplalaulmejutudkoomiksidulmejutudTriinu ja Taavi loodLimpa ja mererõõvlid , Leiutajate küla Lotte.alic imeldemaal,loomade adlas,1000 ööd,barry totter,harry potterLimpa ja mereröövlid,karlson katusel,pullerbi lapsedlimpa ja mereröövlid leiutajateküla lotte. -365 juttu igaks õhtuksharr...
Kas kasutad interneti otsingumootoreid koolitöös
jah
50
61%
ei
20
24%
pole kunagi kasutanud
10
12%
ei tea nendest midagi
2
2%
People may select more than one checkbox, so percentages may add up to more than 100%.
Kas sa kasutad 3aklassi veebipõhist lugemispäevikut
jah
32
39%
ei
10
12%
mõnikord
17
21%
üldse ei kasuta
23
28%
People may select more than one checkbox, so percentages may add up to more than 100%.
1.olemasolevad teadmised püsimälust esile kutsuda ja aktiviseerida;
2.olemasolevad teadmised seostada õpilase varasema kogemusega;
3.konstrueeritavale teadmisele luua tähenduslikkus;
4.korraldada uute teadmiste konstrueerimine;
5.korraldada uute teadmiste rakendamine, väärtustamine.
Alus: teadmine leidub inimese peas, inimesed seletavad nähtusi lähtudes oma teadmisest, teadmised konstrueeritakse aktiivse tegevuse tulemusena näit arutelu; õppimine sõltub õpilase uute mõtete integreerimisest enda omadega. Õpetaja ülesandeks on julgustada õpilasioma ideid väljendama, tuua välja vastuolud seletuste vahel, suunama õpilaste tehtud järeldusi.
- Aktiivõppe meetodid antud projektis:
Ümarlaud,
Küsimuste esitamine – oluline vahend iseseisva mõtleja kujundamiseksja arendamiseks;
Venn diagramm- võrdlemine ning vastandamine,
Ideekaart – vajalik teema üle vabalt ja avatult mõtiskleda, aitab teemat (antud momendil lugemine ja tehnoloogia kasutamine I kooliastmes) struktueerida;
Õppekäik – raamatukokku.
- Bloomi taksonoomia kasutamine antud uurimustöös:
Kuna tegemist on uurimusliku õppega,siis õpilane annab hinnangu oma tegevusele antud projekti läbiviimisel ning tulemuse saavutamisel ning kaasõpilasele (lugemisharjumustele ning tehnoloogia kasutamisele õppimise hüvedes) kokkuvõtetele ning esitlustele.
Projektitulem – kokkuvõte u 100 õpilase lugemisharjumustest ja tehnoloogia kasutamisest õpitulemuste parendamisel. Eraldi kokkuvõtted 3a,3b, 3c kokkuvõtted.
Ühiskirjutamis keskkonnas (Works) kasutajakonto olemasolu –oskus lisada kommentaare.
7.Saavutatavad pädevused ja õpitulemused riiklikust õppekavast lähtuvalt
Üldpädevused:
1)õpipädevus-end õppimisele häälestada, motiveerida, otsida vajalikku teavet, omada ülevaadet oma teadmistest, suhestada oma teadmine teiste inimeste looduga ja luua uus teadmine, seirata ja hinnata oma mõtte- ja õpitegevust;
2)tegevuspädevus – suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi; koostööoskused;
3)väärtuspädevus – suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma kultuuriga;
4)enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi.
Valdkonnapädevus:
1)sotsiaalne pädevus – suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; kaasaja ning mineviku ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine, valmisolek toetada demokraatlikke muudatusi ühiskonnas;
2)refleksiooni- ja interaktsioonipädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast ja inimestevahelisi suhteid vastavalt kultuurinormidele,
3)kommunikatiivne pädevus – suutlikkus keele vahendusel mõista, talletada, edastada, vahetada, tõlgendada ja luua tekste. Kõige laiemalt tähendab kommunikatiivne pädevus suutlikkust suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis.
4)tehnoloogiapädevus – suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö- ja eluviisis, toimida kaasaja kõrgtehnoloogilises maailmas, olla säästlik ressursside kasutaja.
5)kultuuripädevus – suutlikkus orienteeruda kultuuris, nautida kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks ja -teostuseks.
Läbivad teemad:
1) tööalane karjäär ja selle kujundamine;
2)infotehnoloogia ning meedia.
3)Projektis toimib temaatiline rõhuasetus KODU/MEIE suhtel lapse MINAGA, MINA/MEIE/KODU suhetel PAIKKONNAGA.
Üldpädevusnõuete keskmes on koolis edukaks õppimiseks vajalikud alusoskused (lugemine-arusaamine-järeldustetegemine).
Antud projekt toetab I kooliastme saavutatavid üldpädevusi:
1.suhtub endasse positiivselt;
2.mõistab, et inimeste soovid ja võimalused on erinevad, tunnustab kaaslaste õigust olla erinev;
3.hindab oma perekonda, klassi ja kooli, oskab olla hea kaaslane;
tunneb ja austab oma kodupaika,
4.tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest;
5.oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid, nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada, lugeda lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti;
6.hindab loovust, loovast eneseväljendusest ja tegevusest;
7.oskab käivitada ja kasutada lihtsamaid arvutiprogramme;
oskab õppida üksi ja koos teistega, paaris ja rühmas; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
8.oskab koostada päevakava ja seda järgida, oskab jaotada aega õppimise,
9.harrastustegevuse, koduste kohustuste ja puhkamise vahel;
10.oskab end häälestada õppeülesandega toimetulemisele, oma tegevusi õppeülesande täitmisel mõtestada.
Õppeainete integreerimine:
Eesti keele, inglise keele, kunstiõpetuse, matemaatika ning infotehnoloogia lõimimine.
Comments (0)
You don't have permission to comment on this page.