Margiti vend Priidu õpib Tartu ülikoolis. Ta elab Annelinnas Kalda teel. Tartu linn asub Emajõe kaldal. Emajõgi on Eesti suurim jõgi. Mööda Emajõge saab sõita Peipsi järvele. Talvel käib Priidu Käärikul suusatamas. Paar korda ronis ta ka Munamäele ja uisutas Pühajärvel. Suvel sõitis ta koos õe Margitiga Muhu saarele.
28. jaanuariks
Mart läks poodi. Mardil on uus jalgratas. Ta puhastab oma ratast iga päev. Ööseks viib ta ratta kuuri. Mart sõidab rattaga poodi. Kas uks on lukus? Keera uks lukku! Lauda taga kasvab kaks leppa. Lind laulis lepa otsas. Siil sahistab lepikus. Ema keedab moosi. Väike Liisa ootab pliidi juures.
4.veebruariks
Möödas on talvine koolivaheaeg. Ilmad on muutunud päris külmaks. Pakane on kaanetanud kõik veekogud. Talvel lapsed suusatavad, kelgutavad, uisutavad ja peavad lumesõda. Õues meisterdavad nad toreda lumememme. Ka juturaamatud on nende sõbrad. Eriti huvitav on lugeda muinasjutte.
11. veebruariks
Tuul lehvitab lippu. Lipud lehvivad tuules. Tänaval on palju lippe. Koolimaja ees kasvab kõrge hekk. Heki taga on tänav. Poisid pügasid hekki. Väljak on piiratud hekiga. Hekist majani on 5 meetrit. Tee ääres kasvavad lepad. Lepiku ääres õitsevad lilled. Siin on mitu sirget leppa. Neist saab pikki latte.
Talv kisub kindad taskust. Silm on hinge peegel. Selge silm ei peta, aga tahmane tüssab. Hea laps kasvab vitsata. Ükski meister pole meistriks sündinud. Ükski tark pole taevast tulnud. Uhkus hukutab, kangus kaotab. Ära unusta turule minnes silmi koju. Ülekohtul pole ilmaski hinda.
25.veebruar
Õige sõber kaalub enam kui kuld. (7) Regi ja vanker ei lepi ühel teel. (4)
Silm on südame mõõt. (2) Argpüks kardab ka oma varju. (7)Ega tühi tükki küljest võta. (7) Iga jalg teeb omamoodi jälje. (5) Kaas poti järgi, müts Jüri järgi. (6) Suur tükk ajab suu lõhki. (4) Võlg on võõra oma. (1) Kuidas mõtted, nõnda teod. (7) Omad vitsad peksavad. (6) Jagajale jäävad näpud. (4)
Kontrolli, kas märgitud sulghäälikute hulk vastab rea lõpus olevatele kontrollarvudele.
4. märts
Matkale ei minda uute jalatsitega. Tund algab kümne minuti pärast. Andres tõmbas vihikusse mitu sirget joont. Katrin kudus kirjud kindad ja kinkis need emale. Koer kargles ja hüples kui meeletu, kui ta oma vana sõpra nägi. Kümnes tunnis on kuussada minutit. Tallinlased sõidavad reedel Pärnusse.
Tõmba kaashäälikuühendile (koosneb kahest erinevast kõrvuti seisvast kaashäälikust) joon alla.
11. märts
Uks tehti lahti ja lapsed astusid klassi. Tunnis tuleb vaikselt istuda. Tõuske püsti ja avage aken! Pärast tunde sõitsime koju. Õpetaja vestles meiega tervishoiust. Hambaid tuleb pesta igal hommikul ning enne magamist pesta. Mihkel jäi haigeks ja ema kutsus arsti. Tohter sõitis kohale taksoga. Ärge laske kärbseid tuppa! Küll on kenad kuldsed lindid. Me jõudsime õnnelikult koju.
8. aprill
Seadsime end reisiks valmis. Pool teed tuli minna jalgsi. Õhtul sõitsime paadiga järvel. Hoidsin ema käest kõvasti kinni. Umbses toas oli palju kärbseid. Nooremad poisid võitsid vanemaid rahvastepallis. Tahtsime moodsaid saapaid osta. Lahtisest aknast kostis laulu. Jõudsime õigel ajal bussile. Talvel söötsime linde. Ära hõiska enne õhtut!
22. aprill
Auto tõi meile briketti. Buss peatud teatri juures. Detsembris on külmad ilmad. Vend haigestus öösel grippi. Pane ruttu dress selga! Ühes meetris on kümme detsimeetrit. Kalle ostis sada grammi küpsiseid. Bensiin süttib kergesti. Isa pani gaasi tikuga põlema. Direktor pidas aktusel pika kõne. Diivanil on mõnus istuda.