Iseseisvad tööd


Iseseisvad tööd nr 3  kuulamistekst

 

Kuidas karu sabajupiga jäi

 

Istus ükskord koopaorav kännu varjus ja prõksutas pähkleid. Järsku märkas - tiiger tuleb.

"Ui, ui!" ehmatas koopaorav. "Sealt mu lõpp läheneb." Nutika loomana kogus ta end ruttu. Ja hakkas nii ägedalt pähkleid prõksutama, et kooretükid kaugele lendasid. Ise hüüatas: "Ohohoo! Kes oskas aimata, et tiigrite silmad nii maitsvad on!"

Tiiger kuulis ja katsus, et kaugemale sai. Metsas tuli talle karu vastu. Tiiger küsima:

"Kas tead, kallis kaim, mis kole loom see sihuke on, kes sääl kännu varjus kükitab ja mõlema suupoolega tiigrite silmi jahvatab?"

Karu ei teadnud.

"Lähme uurime seda asja," kutsus tiiger.

Aga karul hirm minna.

"Ära pelga," julgustas tiiger. "Seome sabad kokku. Kui midagi juhtub, jääme ikka teineteisele toeks."

Tegidki nii.

Kui koopaorav nägi sabapidi kokkuseotud tiigrit ja karu lähemale hiilimas, taipas ta kohe, et loomadel on süda saapasääres. Ja pistis kõva häälega kisama: "No on see tiigri-sinder alles lontrus! Tema isa lubas mulle valgekarvalise karu tuua, aga pojast kaabakas lohistab tavalise pruuni eluka kohale!"

Karu kuulis ja kohkus kohutavalt. Petis tiiger tahab temaga oma isa võlga tasuda! Siin võis ainult põgenemine päästa.

Karu sööstis kaitsva tihniku suunas. Et aga tiiger samal ajal teisele poole hüppas, rebenes vaesel karul saba.

Sest ajast saati ongi karud lühikese sabajupiga.

Jüri Rant (Indoneesia muinasjutu järgi)